Sunday 9 September 2012

Rongi rattad ei ragise siin juba 18 aastat


Lugupeetud reisijad! Jaam, kuhu me kohe-kohe jõuame, on meie tänase reisi sihtpunkt  HAAPSALU!


TERE TULEMAST HAAPSALUSSE! 












Veidike Haapsalust kui kuurortlinnast 



Haapsalu muutumine kuurort- ja suvituslinnaks on tihedalt seotud just mudaravi kasutuselevõtuga. Esimene mudaravila ehitati linnaarst dr Karl Abraham Hunniuse õhutusel 1825. a Sellest ajast peale hakkas Haapsalu muutuma Vene keisririigis üha arvestatamaks kuurortlinnaks, eriti kõrgema seltskonna seas. Alates Nikolai I valitsemisaja lõpust on Haapsalus suvitanud ja mudavanne võtnud ka enamus Venemaa keisreid kuni Nikolai II-ni välja. Haapsalus on suvitanud ka helilooja Pjotr Tšaikovski (1867. a), kunstnik Nikolai Roerich (1880., 1910. a), prof Nikolai Pirogov (1853. a), polaaruurija Eduard von Toll (1898. a) jpt. Eesti Vabariigi ajal (1918-1940) oli Haapsalu jätkuvalt populaarne suvituslinn, kuid nüüd rohkem orienteeritud eesti, soome ja rootsi puhkajatele. Haapsalus suvitasid ka paljud väljapaistvad riigi- ja kultuuritegelased Aino Kallas, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Oskar Luts, Jakob Liiv jt. Nõukogude ajal laiendati sanatoorse ravi võimalusi. Laiendati juba Eesti Vabariigi ajal rajatud ja praegu edukalt tegutsevat sanatooriumi "Laine". Haapsalu sai populaarseks suvituskohaks ka Moskva ja Leningradi intelligentsi seas. Praegusel ajal on Haapsalu jällegi orienteerumas eesti, soome ja rootsi suvitajatele, kuid tagasi on pöördumas ka Venemaa puhkajad. Tööle on hakanud uuesti erasanatooriumid ja -puhkeasutused.

Ent naaskem nüüd kõik koos ja igaüks omaette Haapsalu rongiliikluse tänasesse päeva







2010 aasta 22.septembril möödus 15 aastat Haapsaluga rongiühenduse sulgemisest. 2012 aasta 22.septembril seega juba 17 aastat tagasi, mil andis viimast vilet pärisrong, mis tegi viimase, hüvastijätu sõidu Haapsalust Ristile ja tagasi.







Terviseteele loodud blogi on loetav siit : 








Eesti Raudteemuuseum Haapsalus leitav siit :
https://www.salm.ee/muuseumid/raudtee-ja-sidemuuseum/




Hetkeseis maakonna mõttetasandil tervikuna : 

Ei ole ju normaalne, et Eesti riik ei suuda taastada 50 kilomeetrit raudteed. On kaks võimalust, kas laseme Läänemaa sügavamale kotti kukkuda, või anname Läänemaale uue hingamise.



Kõik selles blogis kajastuvad fotod on 09.09.2012 pildistanud blogi koostaja poolt